Vaene preili on juba nädalaega aasida saanud oma "tutika" kohvri kallal. See on suur, hirmus suur - silma järgi mahub sellesse kogu rõdumööbel, 20 kiisupoja ning 100 vanaema koduleiba. Eesmärk on muidugi õilis - Dolphin mall korralikult tühjaks teha.
Minu sumadan seevastu on tagasihoidlik nagu ikka. Käsipagasi mõõtu kohvrike, mis peale settimist ka kolmandikujagu tühi. Tundub, et ise oleme päris hästi valmis, reisplaan paigas, tsjumadanid koos ja sulliga varustatud.
Matthew tembutab
Olukord muutus mõnevõrra meeldivamaks kuna erilist jälge Fort Lauderdale'i pole tegelane endast jätnud. Selle kohta saatis hotelliomanik ka kinnituse. Küll aga kurvastab üldine draama asja ümber ja teatud piirkondades alles loetakse kadunukesi. Lisaks on Nassau sadam saanud natuke kahjustada, aga tundub, et see saadakse korda õigeks ajaks. Meid enim mõjutab jätkuv sitt ilm kuna Matthew pöörab end ringiga tagasi ja toob ka järgnevaks nädalaks vihmuti kohale. Aga no mis teha, tuleb rohkem sollis käia.
Programmi algus
Ülehomme siis põrutame kella 15 ajal Pariisi poole ja sealt peame tunniga (kui lend õigeaegselt maandub) ümber istuma New York'i lennule. Iseensest tund on igati piisav, kui Air-Baltic suudaks adekvaatset infot anda pagasi liikumise kohta. Infoliinis ütles preili väga segases keeles, et "vist saab küll pagasi registreerida otse järgnevale lennule, aga ta ei kõlanud eriti veenvalt. Elame näeme....
Seega järgmine postitus võiks tulla juba hilisöisest New Yorkist, aga tõenäolisemalt isegi teisipäeva õhtul Fort Lauderdale'ist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar